„Disainitud vastavalt nõuetele“ ei ole sama, mis sertifikaat. Eesti andmekeskus pälvis maailmas haruldase tunnustuse

Eesti suurim andmekeskus Greenergy Data Centers (GDC) läbis edukalt auditi ning pälvis uue rahvusvahelise andmekeskuste standardi ISO/IEC 22237 sertifikaadi. Arvestades, et kogu maailmas on selle värske ja äärmiselt range märgise saanud teadaolevalt vaid paarkümmend andmekeskust, on eestlased esimeste seas kogu planeedil.

Meie igapäevane digielu – alates pangaülekannetest ja e-riigi teenustest kuni ettevõtete andmebaasideni – sõltub sellest, et kuskil suures majas töötavad serverid ei jääks hetkekski seisma. Kui seal juhtub kasvõi üks inimlik viga, võivad tagajärjed olla katastroofilised. Selleks, et kliendid ei peaks andmekeskuse töökindluse osas lihtsalt omaniku ausõna uskuma, on maailmas loodud ranged standardid.

Mis vahe on aga ISO-l ja vanadel standarditel?

Et mõista uue ISO sertifikaadi tegelikku kaalu, tuleb korraks vaadata, kuidas andmekeskusi on seni hinnatud. Greenergy Data Centersi tegevjuhi Kert Everti sõnul lähtuti varem peamiselt Ameerika Ühendriikide Uptime Institute’i „Tier“ tasemetest, mis keskendusid eeskätt tehnoloogiale – elektrile ja jahutusele. Euroopa Liit soovis aga andmekeskustele tunduvalt laiemat ja kangemat standardit, mis hõlmaks ka keskkonnanõudeid, turvalisust, asukohavalikut ja protsesside juhtimist. Nii sündis Euroopa standard EN 50600.

Nüüdseks on aga vajadus ühtse globaalse standardi järele kasvanud, mistõttu loodi EN 50600 põhjal uus rahvusvaheline ISO 22237. See tähendab, et andmekeskus, mis vastab sellele ISO-le, on aktsepteeritud üle kogu maailma. „Tänaseks oleme saanud mõlemad sertifikaadid, mis tähendab, et oleme vastavuses nii rangete Euroopa Liidu kui ka rahvusvaheliste nõuetega,“ märgib Evert.

Inimlike vigade vastu aitavad pisidetailid

Mida see paberil kõlav „range standard“ aga päriselus tähendab? Everti sõnul taandub andmekeskuse töökindlus lõpuks pisidetailidele, mis suunavad inimeste käitumist.

Ta toob näite laadimisaladest: „Kõikjal, kus kaup liigub, peab olema märgistatud põranda punktkoormus ja kandejõud. Kui klient tuleb oma kaubaga, siis ta teab täpselt, kas ta võib oma pooleteisetonnise seadmekapi kuskile põrandale seisma jätta või mööda teatud käiguteed transportida.“ Sama kinnitab ka GDC suurkliendi segmendi juht Martin Rungi, kelle sõnul on kaasaegsed seadmekapid äärmiselt rasked ning kui põrandate kandevõime poleks algusest peale täpselt paigas ja märgistatud, teeks see opereerimise väga keeruliseks.

Teine pealtnäha lihtne, kuid kriitiline detail puudutab tuleohutust. Andmekeskuses on kasutusel süsihappegaasikustutid, kontoripoolel aga pulberkustutid. „Kustuti juures peab olema silt, mis ütleb konkreetselt: kasuta seda andmekeskuse poolel või ära kasuta seda kontoris,“ selgitab Evert. Ta rõhutab, et 60–80% riketest ja andmekeskuste tööseisakutest (downtime) on tegelikult tingitud inimfaktorist. Seetõttu on iga selline silt elulise tähtsusega.

Üks parimaid näiteid detailsusest on tuletõkkeläbiviigud. „Kõik läbiviigud – neid on majas umbes 400 – on sildistatud QR-koodiga,“ räägib Evert. „Kui sa skaneerid selle koodi, viib see andmebaasi, kus on kirjas, kuidas seda konkreetset läbiviiku taastada, kui sa selle uue kaabli lisamise tõttu avad.“ Juhiste puudumisel võib töömees täita augu suvalise materjaliga, mis ei pruugi olla tulepüsiv, ja tekitada nii hoonesse ohtliku nõrga koha.

„Disainitud vastavalt nõuetele“ ei ole sama, mis sertifikaat

Martin Rungi sõnul on uue ISO näol tegemist eelkõige usaldusmärgisega. Kliendid ei pea ise tulema GDC protsesse, turvameetmeid ja riskide maandamist üle kontrollima, sest sõltumatud audiitorid on selle juba äärmise põhjalikkusega ära teinud.

Evert lisab, et paraku näeb andmekeskuste turul tihti ka turunduslikku vahupuhumist. „Väga paljud viitavad oma kodulehel standarditele, väites, et nende andmekeskus on disainitud vastavalt nõuetele,“ räägib Evert. „Reaalsus on aga see, et sertifikaati neil ei ole. See on kliendi petmine – kui sertifikaati ei ole, siis on ilmselgelt mingid asjad jäetud tegemata.“ GDC tegevjuhi sõnul ongi reaalse sertifikaadi omamine see, mis eristab neid paljudest teistest turul tegutsejatest.

Teerajajad ka tehisaru ajastul

GDC puhul on huvitav ka see, et nad ei täida lihtsalt etteantud norme, vaid aitavad neid kohati ise luua. Evert toob välja, et nende andmekeskuses välja mõeldud tuleohutuse alternatiivlahendused on võetud sisse ka EN 50600 standardi nõuetesse.

Kuna andmekeskuste maailm on tehisintellekti võidukäigu ja uute vedelikjahutusega seadmete tõttu kiiresti muutumas, on ka standardite loojatel hetkel käed tööd täis. GDC räägib juba praegu aktiivselt kaasa, kuidas uut tüüpi tehnilist infrastruktuuri tulevikus üldse sertifitseerima hakatakse.

„Tundub, et oleme kõik õigesti teinud ja on väga suur tõenäosus, et kevadel teeme uue sertifitseerimise ringi, kus sertifitseerime ära ka oma AI-tehase lahenduse,“ avaldab Evert. See on järjekordne märk sellest, et Eesti andmekeskus ei tee lihtsalt standarditele vastavat tööd, vaid püsib teistest alati sammukese ees.