"Elevant toas" ja ChatGPT igale töötajale: kuhu suunavad Eesti suurfirmad 2026. aasta IT-rahad?

2026. aasta on alanud, suurettevõtetes on strateegiad paigas ja eelarved lukus. Uurisime neljalt suurelt Eesti ettevõttelt – Bolt, LHV, Eesti Loto ja Tallink –, millised on nende IT-valdkonna fookused alanud aastaks. Kas eelarved kasvavad, millist rolli mängib tehisaru ja kas rohepööre jõuab ka serveriruumidesse?

Vastused maalivad pildi sektorist, kus märksõnadeks on efektiivsuse otsing läbi AI, vabanemine vanadest süsteemidest ja jätkusuutlik IT.

Eelarved kasvavad, aga mõõdukalt

Kui varasematel aastatel on IT-sektoris räägitud ka kokkuhoiust, siis alanud aastaks planeeritakse pigem kasvu. Põhjused on erinevad – alates ärimahtude suurenemisest kuni suurte arhitektuuriliste muudatusteni.

LHV IT-juht Jüri Heero kinnitab lühidalt, et panga IT-valdkonna eelarve sel aastal kasvab.

Sama meelt on Bolti pilveteenuste infrastruktuuri juht Guido Kõiv, kelle sõnul on kasvu taga ettevõtte laienemine. „Kuna lisame pidevalt uusi teenuseid ja turgusid, siis IT-eelarve 2026. aastal tõenäoliselt suureneb,“ selgitab ta. Kõiv lisab, et kuigi eesmärk on tegutseda kuluefektiivselt, kasvavad äri laienedes paratamatult ka kulud.

Eesti Loto CTO Erkki Lindepuu nimetab eelarve suurenemist aga „sihitud hüppeks“. Tema sõnul on riigifirma sisenemas süsteemide ümberehitamise faasi, mistõttu on 2026. aasta vajalik investeerimisaasta. „See ei ole püsiv kulukasv,“ rõhutab Lindepuu, lisades, et pärast uue arhitektuuri valmimist eeldavad nad kulude normaliseerumist.

AS Tallink Grupi kommunikatsioonidirektor Meelis Kompus märgib seevastu, et laevandusettevõtte IT-eelarve jääb võrreldes 2025. aastaga samale tasemele.

Vanast taagast vabanemine ja turvalisus

Kui küsida alanud aasta fookuste kohta, siis Eesti Loto jaoks on „elevant toas“ selgelt legacy-süsteemidest vabanemine. Lindepuu sõnul kirjutatakse end samm-sammult välja senise partneri „karbitootest“ ning liigutakse lahenduste poole, mis on paindlikumad ja paremini juhitavad. Paralleelselt sellega juurutatakse DevOps-mudelit, et lühendada aega ideest teostuseni.

Panganduses on fookus mujal. LHV prioriteetidena loetleb Heero pilvelahendusi, andmeid ja küberturvalisust. „Kvaliteetsed andmed moodustavad panga vereringe ning küberturvalisuse seadmine fookusesse on klientide kaitsmiseks ja usalduse hoidmiseks tohutult tähtis,“ selgitab ta.

Tallinki puhul toob Kompus välja vajaduse jätkata digikeskkondade uuendamisega, et pakkuda paremat kasutuskogemust nii klientidele kui töötajatele. Samuti püsib fookuses laevade internetiühenduse kvaliteedi tõstmine.

Tehisintellekt: mitte enam "kas", vaid "kuidas"

Kõik vastajad kinnitavad, et AI ei ole enam tulevikumuusika, vaid igapäevane tööriist, millelt oodatakse efektiivsuse kasvu.

Tallinki jaoks mängib AI eelarve kujundamisel olulist rolli, kuna Kompuse sõnul on eesmärk saavutada samades eelarvepiirides suurem efektiivsus.

Eesti Loto on otsustanud viia tehisintellekti iga töötaja töölauale. Lindepuu sõnul on organisatsiooniüleselt arvestatud ChatGPT litsentsidega kõigile töötajatele. IT-tiimis minnakse aga veelgi spetsiifilisemaks: arendajatele on planeeritud ligikaudu 200 eurot kuus tokenite jaoks. „Suuname AI-d üha enam kvaliteedi tõstmisse – eelkõige testide kirjutamisse, koodi kontrolli ja arendusprotsessi usaldusväärsuse parandamisse,“ selgitab ta.

LHV vaatab tehisarule kui pikaajalisele investeeringule. Heero hindab, et tänastes eelarvetes on selle mõju veel väike, umbes 5–10 protsendi piires, kuid toob paralleeli 90ndate internetiga: „Muster kirjeldab eksponentsiaalset kasvu – alguses väikeste sammudega ja siis äkiliselt.“

Bolti esindaja Kõiv lisab, et neil on plaanis AI abil automatiseerida senisest veelgi enam protsesse. „Rakendame tehisintellekti juba täna mitmes valdkonnas ja see jääb 2026. aastal üheks olulisemaks prioriteediks,“ kinnitab ta.

Rohepööre serveriruumis: fookus on efektiivsusel ja targa taristu valikul

Kliimaeesmärgid IT-s ei tähenda enam ammu vaid paberivaba kontorit, vaid strateegilist vaadet sellele, kus ja kuidas andmeid hoitakse. Suurim trend on ebaefektiivsete ja energiakulukate oma serveriruumide hülgamine professionaalsete lahenduste kasuks.

Lindepuu toob välja selge suuna: „Loobume oma serveriruumidest, mis tähendab nii energiatõhusamat taristut kui ka väiksemat haldus- ja jahutuskoormust.“ See on loogiline samm – väikese serveriruumi pidamine on tänapäeval harva energiasäästlik, samas kui spetsialiseerunud teenusepakkujate juures on energiakasutus optimeeritud viimse detailini. Lisaks otsib Eesti Loto partnerit, kes tegeleks kasutatud seadmetega ringmajanduse põhimõtteid järgides.

Ka Tallinki jaoks on IT osa suuremast jätkusuutlikkuse strateegiast. Kompus märgib, et keskkonnasõbralikkus ja säästlik ressursikasutus peavad peegelduma terves tarneahelas. See tähendab tarka partnerivalikut – oluline on, et teenusepakkujad, kellele andmed usaldatakse, oleksid samuti rohelise mõtteviisiga.

Kõiv lisab, et kuna Bolt on juba täielikult pilvepõhine, on nende jalajälg otseses sõltuvuses partneritest. „Meie kliimamõju kujuneb peamiselt teenusepakkujate energiatõhususe ja nende investeeringute põhjal,“ selgitab ta. See kinnitab, et ettevõtted ei vaata enam ainult hinda, vaid nõuavad teenusepakkujatelt – olgu need pilved või andmekeskused – reaalset energiatõhusust.

LHV-st öeldakse, et panga IT-valdkond ei ole energiamahukas. „Hoiame oma fookuse kliimaeesmärkide osas seal, kus selle mõju on päriselt oluline,“ sõnab Heero.

Ootused kasvavad kiiremini kui ressursid

Kõik juhid tunnistavad, et ootused IT-le kasvavad kiiremini kui ressursid, mida on võimalik sinna suunata. Lahendust nähakse nutikamas planeerimises ja automatiseerimises.

„Ootusi on alati selgelt rohkem, kui olemasolevate ressurssidega on võimalik realiseerida,“ tõdeb Kompus Tallinkist, rõhutades seetõttu prioriseerimise tähtsust.

Sama kinnitab Kõiv Bolti vaatest: „Ootused IT-le kasvavad kindlasti kiiremini kui ressursid. Meie eesmärk on hoida tasakaalu nutika automatiseerimisega, saavutada rohkem sama meeskonna ja sama kulubaasiga.“

Eesti Loto CTO Lindepuu võtab teema kokku pragmaatiliselt: kuigi ootused kasvavad, ei eelda nad IT-lt lihtsalt „rohkem sama raha eest“, vaid seovad ootused selgelt antavate vahenditega.