Ettevõtjad vastavad: kuidas saaks Eesti AI valdkonnas globaalseks edulooks?

President Alar Karis on kutsunud üles tehisintellekti mitte kõige rohkem, vaid kõige targemalt kasutama. Kuidas aga saada AI kasutajast AI tegijaks? Uurisime juba tehisarulahendusi loovatelt ettevõtjatelt, mis on nende ootused haridussüsteemile ja majanduskeskkonnale. Mis peaks muutuma, et Eesti saaks AI vallas globaalseks edulooks?

Mis on peamised oskused ja tingimused, mida tehisaru loomiseks, arendamiseks ja ka eksportimiseks Eestis täna napib?

Bolti president Jevgeni Kabanov on arvamusel, et oskustest meil otseselt puudu ei ole. „Pigem on probleem selles, et Eesti on väike ning AI arendamiseks on vaja samu oskuseid, mille pärast kõik ettevõtted võistlevad. Tugevaid masinõppe spetsialiste ja insenere on Eestis vähe, mistõttu on nende järele väga suur nõudlus,“ selgitab Kabanov.

Autotööstusele AI-lahendusi arendava idufirma Fleetbrains kaasasutaja Martin Piirmaa leiab, et Eestis on tugevaid arendajaid ja teadlasi palju, kuid napib spetsiifilise valdkonnateadmisega AI-eksperte, kes suudaksid sügavama äriteadmise ja tehnoloogia ühendada. „AI ei ole ainult andmetest lähtuv teadusharu või lihtsalt masinõpe. See on sümbioos mitmest olulisest osast: andmetest, üldisest äriloogikast või struktuurist ning strateegilisest, dünaamilisest ja ärilisest mõtlemisest. Oluline on, kuidas need komponendid omavahel ühendada nii, et sellest oleks kasu tegevuste optimeerimisel ja automatiseerimisel, mille tulemusel suudab AI asendada inimeste ressursi või siis luua mingit lisandväärtust tehnoloogia näol,“ ütleb Piirmaa.

Näiteks autotööstuse või meditsiini valdkonnas on Piirmaa sõnul vaja inimesi, kes mõistaksid nii andmete kui ka tööstuse sügavamat loogikat ning teaksid kogu valdkonda globaalses võtmes läbi ja lõhki, et nende teadmiste baasilt n-ö innovatsiooni luua. „AI on päeva lõpuks andmetöötlus ja selleks, et automatiseerida mudeleid, peab algul tundma ja täielikult kogu valdkonda mõistma,“ ütleb Piirmaa.

Temaga nõustub Eesti-Brasiilia idufirma Yera kaasasutaja, AI koolitusfirma Kasulik AI asutaja Kristo Peterson. „Napib inimesi tervikliku ekspertiisiga, kes mõistaks AI võimalusi tehnilisel tasemel ja samuti ärilisi vajadusi,“ ütleb ta.

„Loomiseks on vajalik loovus, arendamiseks on vaja talente ning eksportimiseks on tarvis häid nišilahendusi. Nende kõigi kolmega tuleb tegeleda iseseisvalt ning on küllaltki mahukad tükid tegelemiseks,“ ütleb Rauno Sigur, kes on tehnoloogiaettevõtte DriveX Technologies tegevjuht ja üks asutajatest. DriveXi tehisintellektil põhinevat tarkvara sõidukikahjude tuvastamiseks ja kulude vähendamiseks kasutavad mitmed rahvusvahelised kindlustusettevõtted.

Siguri sõnul saavad nišilahendused sündida ainult siis, kui talendid julgevad ette võtta ka vähem traditsioonilisi valdkondi, kus teised tõenäoliselt turule ei oskaks tulla, aga nõudlust siiski jagub. „Lisaks, nagu igas valdkonnas, jääb AI toodete eksportimisel kindlasti puudu müügi- ja äriarendamise oskustest – meil on häid ideid, aga nende globaalsele tasemele skaleerimiseks vajame tugevama kommertsialiseerimise ja ettevõtluse taustaga inimesi, kellel on kogemusi rahvusvaheliste äride või ideede juhtimisel. Meil on väga palju vastava oskusteabe ja kogemusega inimesi, aga kui vaadata ärijuhte globaalses pildis, siis kindlasti on meil mujalt väga palju õppida,“ usub Sigur.

Kuidas saaks Eesti haridussüsteem aidata kaasa tehisaru loojate, mitte ainult kasutajate tekkimisele?

Kabanovi hinnangul tuleks haridusse rohkem investeerida. „Koolis võiks sellega rohkem tegeleda, aga samuti ülikoolides, kus võiks rohkem investeerida teadusesse. Sealt kipuvad tulema inimesed, kes AI arendamisse panustavad,“ räägib Bolti tippjuht.

Siguri arvates peaks haridussüsteem rohkem väärtustama isiklikku arengut, loovust ja kastist välja mõtlemist. „Kindlasti on koolisüsteem vahepeal arenenud ja muutunud, aga kui viimati ise koolis käisin, heideti mulle ette soovi teistest erineda. Õpetaja peaks olema eeskuju, mitte alandaja,“ usub Sigur.

Siiski on tema sõnul väga teretulnud, et Eesti haridussüsteem on esimene maailmas, mis hakkab keskkooliõpilastele pakkuma GPT lahendust õpitoena. „Võiks korraldada häkatone lahendamaks nii filosoofilisi, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui muidugi ka ärilisi või tehnilisi väljakutseid. Häkatonidel ja koolides võiks õpetada “Ema testi„ ehk The Mom Testi, kuidas objektiivselt, kiiresti ja kvaliteetselt turul probleeme valideerida. AI loojatel peab tekkima võimekus kasutada erinevaid teenusepakkujaid, teenuseid kokku ühendada ning suhtlema panna, aga loomulikult ka kirjutada käske ehk prompte,“ räägib DriveXi juht.

Petersoni sõnul oleks abi tehisaru praktikumidest. „Luua väga praktilised ja interaktiivsed AI õppeprogrammid, mis aitavad mõista nii tehnilist poolt kui selle rakendamise võimalusi soovitud idee teostamiseks,“ pakub ta välja. Nii selliste programmide loomisse kui läbiviimisse tuleks Petersoni arvates kaasata eksperte ja praktikuid.

Piirmaa arvates peaks haridussüsteem senisest rohkem panustama tehniliste oskuste õpetamisse. „AI ei ole ainult koodikirjutamine, vaid ka andmeteadus, ärimudelite loomine ning isegi eetilised ja juriidilised küsimused. Lisaks võiksid koolid ja ülikoolid julgustada rohkem AI- ja robootikaalaseid praktilisi projekte koostöös ettevõtetega, et noored saaksid varakult päris probleemide kallal töötada,“ pakub Fleetbrainsi kaasasutaja välja.

Positiivse näitena toob ta esile tehnoloogiakooli Kood/Jõhvi. „Kood/Jõhvi on kindlasti teinud suure sammu selles suunas, et läbi praktika ja reaalse töö luua vundament noorte tulevikku, kust tegelikult võidavad kõik osapooled, sealhulgas riik, ettevõtted ja kõik seotud ettevõtmised,“ usub Piirmaa.

Kõige olulisem on Piirmaa sõnul siduda kõik alustalad eduka ettevõtmise loomiseks: teooria, praktika ja kolmandaks network ehk valdkonna kontaktid. „Peaksime noortele looma platvormi või hüppelaua, mis annab võimaluse lihtsamini luua rahvusvahelisi sidemeid oma valdkonna ekspertidega. Idee on kõigest 10 protsenti ja eduka äritegevuse taga on komponente, mis on ideest palju olulisemad: kuidas idee ellu viia ja kuidas seda teha võimalikult hästi optimeeritud ressurssidega, ent samas nii vähe ressursse kasutades kui võimalik,“ räägib Piirmaa.

Millist tuge või muutusi ootaksite riigilt, et AI-ettevõtted saaksid kiiremini kasvada ja laieneda?

Kabanovi arvates võiks riik lihtsustada kõrgkvalifitseeritud spetsialistide sissetoomist. „Kui me saame maailmaklassi talendi siia tuua, siis teenivad nad terve riigi jaoks,“ ütleb Bolti tippjuht. Ka seadusandluses on tema sõnul küsimusi, kuid seda juba Euroopa tasemel. „Euroopa tehisintellekti määrus on tekitanud väga palju küsimusi, mis piiravad kiiret liikumist AI-ga,“ ütleb Kabanov.

Piirmaa sõnul oleks esiteks vaja AI-valdkonna ettevõtetele lihtsamat ligipääsu riskikapitalile ja eksporditoele. Tema sõnul tahavad paljud Eesti AI-iduettevõtted kohe globaalseks minna, kuid ilma tugevate investeeringuteta on see keeruline. „Paraku konkureerime selles valdkonnas kogu ülejäänud maailmaga, kus on investeeringutele ja finantsvahenditele oluliselt lihtsam ligipääs, oskusteabest rääkimata,“ toob Fleetbrainsi kaasasutaja välja.

Teiseks võiks riik Piirmaa arvates rohkem panustada reaalsete AI-lahenduste pilootimisse avalikus sektoris. See annaks kohalikele ettevõtetele võimaluse oma lahendusi testida ja tõestada „koduses“ keskkonnas. „Oleme seda läbi riigi e-lahenduste teinud, mille tulemusel on paljud ettevõtted astunud koduturul välja ja saavutanud väga häid tulemusi,“ räägib Piirmaa. Samuti on oluline andmete kättesaadavus. „Näiteks võiks riik lihtsustada anonüümsete andmete kasutamist AI-mudelite treenimiseks,“ pakub Piirmaa välja.

DriveXi juhi arvates on süvatehnoloogia loomiseks ja arendamiseks tarvis Euroopa või riigi tasandil arusaadavat käsitlust, mis on ning mis ei ole süvatehnoloogia. „Teiseks, tehnoloogia valmiduse astmed tuleks AI konteksti panna ja spetsiifiliselt ära kirjeldada. Aegunud ning üldised kirjeldused, mis tulenevad tööstusest või üldisest infotehnoloogiast, on veidi iganenud ning tekitavad segadust,“ pakub Sigur välja, mida saaks paremini teha.

Petersoni arvates annaks tuge ka poliitikute ja ametnike julgus ning valmisolek AI innovatsiooni rakendamiseks. „See aitaks Eestis luua soosivat keskkonda, milles AI-ettevõtted on koostööpartnerid ja võimaldaks heas sünergias Eesti tuleviku heaks häid algatusi ellu kutsuda,“ räägib AI-koolitaja.

Kui Eesti tahab tehisaru valdkonnas globaalseks edulooks saada, siis mis peaks lähiaastatel muutuma? Kus näete potentsiaali?

„Eestis on suur potentsiaal AI-lahenduste arendamiseks, sest riigi e-lahendused on digitaalsed ja seetõttu on kvaliteetseid ja struktureeritud andmeid kindlasti rohkem saadaval kui paljudes teistes riikides,“ usub Piirmaa.

Fleetbrainsi kaasasutaja arvates võiks Eesti end kujundada regiooniks, kus AI-ettevõtted saavad soodsama maksukeskkonna ja reguleeritud paindlikkuse tõttu testida ning arendada oma lahendusi enne globaalset laienemist. „Me ei suuda konkureerida Euroopa või maailma suurte tööstusharudega, sest see eeldaks ebareaalseid investeeringuid, mis ei pruugi ära tasuda, aga usun, et AI-valdkonnas suudab riik kindlasti toetada ja luua keskkond, kus AI-taustaga ettevõtted koliks heade tingimuste ja riigi toe tulemusel rahvusvahelisi ettevõtteid siia. Õigete otsuste tegemisel on riigil võimalik muutuda väga suureks jõuks ka siit väljaspoole liikuvatele Eesti ettevõtetele,“ räägib Piirmaa.

Samuti võiks riik Piirmaa arvates teha AI-ettevõtetega sügavamat koostööd, sarnaselt nagu ettevõtted teevad omavahel paremate tulemuste nimel partnerlusi ja koostööleppeid.

Kabanov ei taandaks küsimust ainult tehisaru valdkonna peale. „Eesti peab investeerima, et hea talent oleks kohal – eks ettevõtjad teevad muu,“ usub ta.

Teine kriitiline teema, mille Kabanov esile toob, on Ameerika ekspordipiirangud tehisintellekti kiipidele. Nimelt on Eesti koos enamiku teiste Ida-Euroopa riikidega pandud nimekirja, kuhu pole turvaline tarnida tehisintellekti tehnoloogia jaoks olulisi kiipe. Näiteks Venemaale ja Hiinasse on kiipide eksport üldse keelatud. Eestisse võib aga tarnida ainult kindla arvu kiipe. „See on päris keeruline, et Eestis nüüd kõige paremaid kiipe kätte saada. See ei ole kuidagi hea,“ leiab Bolti tippjuht.

Petersoni arvates on tähtis ekspertide kaasamine AI fookusega haridusprogrammide loomisesse. Ta toob mängu ka poliitilise vaate: erakondade poolt AI kui ühe strateegilise tulevikusuuna prioriseerimine ja julgete otsuste tegemine.

Siguri arvates tuleks iduvaldkonnas teha rohkem exit'eid. See tekitab tema sõnul positiivse taasloomise ringi – kogenumad asutajad alustavad uute ettevõtmistega. „Paljud andekad ja töökad inimesed on ehk pisut kinni vanades ärides, mille potentsiaal on küll hea, aga väiksem kui tehisintellekti vallas. Teiseks, ettevõtte kogu elutsükli läbi teinud ettevõtjad saavad olla toeks nn noortele ja vihastele läbi kiirendite või ingelinvestoritena,“ räägib DriveXi juht.

Kohest potentsiaali näeb Sigur kaitsetööstuses, pikemas plaanis ka kliimaga seotud lahendustes: kuidas luua tooteid ja teenuseid, millel on pikem elutsükkel.

Kuidas saaks Eesti haridus kasvatada tehisaru loojaid, mitte vaid kasutajaid?

Teemat avavad TalTechi AI fookustippkeskuse juht Sven Nõmm, projektijuht Rasmus Kits ja projekti assistent Arianna Jater.

Tore on tõdeda, et haridussüsteem juba tegeleb sellega. Kui haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse tehisaru kasutuspädevused üldhariduskooli, siis näiteks TalTech tegeleb juba loojate pädevusega. 2025. aasta suvel avatakse esimesena Eestis informaatika ja tehisintellekti bakalaureuse õppekava. Magistritasemel tehisintellekti tehnoloogiatega seotud õppetegevused on TalTechi õppekavades juba ammu ka teiste valdkondade sees olemas.

Eesti teadlased tegelevad erinevatel tasanditel tehisaru arendamise ja kasutamisega juba oluliselt pikemalt kui mõnel viimasel aastal fookusesse tõusnud generatiivse tehisintellekti tööriistad ja vestlusrobotid.

Selge on see, et iga tegevus, ka arendustegevus, eeldab ressurssi. Peamine takistus tuleb meie rahvaarvu ja riigi suurusest. Elame ajastul, kus osad ettevõtted on juba ammu suuremad kui riigid. Väikesel ettevõttel on keeruline võistelda gigantidega, kelle eelarve ületab palju suuremate riikide eelarvet. Samal ajal on väikestel oma eelised, nagu näiteks paindlikkus või võimalus kiiresti kohaneda.

Riigi tugi on eelkõige ressurss – alates toetusprogrammidest kuni süsteemsete strateegiateni välja. Hetkel tundub, et Eesti on selles pigem eesrindlik ning hoiakud on väga positiivsed. Turul on olemas tugiprojektid, tegevused nii ettevõtluses, ülikoolidele kui ka näiteks TI-Hüpe üldharidusele.