Miks digiühiskond vajab andmekeskuseid ja kes tegelikult elektrit tarbib?

Hiljuti on Eesti meediast läbi käinud plaan rajada siia veel üks suuremahuline andmekeskus, mille energiatarbimine ulatuks mitmesaja megavatini. See uudis on fookusesse tõstnud küsimuse, milleks meile selliseid tohutul hulgal energiat tarbivaid hooneid üldse vaja on?

Selles diskussioonis kiputakse andmekeskust nägema kui salapärast betoonkasti, mis iseenesest elektrit neelab. Tegelikkuses ei tarbi ükski andmekeskus energiat omal algatusel ega enda lõbuks. Kogu selle elektrivajaduse lükkavad iga sekund käima kasutajate igapäevased digiharjumused.

Iga digitaalne samm käivitab füüsilise serveri

Meie digiühiskonna üleval hoidmine on äärmiselt energiamahukas. Iga kord, kui avad sotsiaalmeedia, vaatad voogedastusplatvormilt sarju, saadad sõbrale sõnumi või tellid mobiilirakenduse kaudu toitu, teeb kuskil asuv server tööd.

See on aga vaid jäämäe tipp. Iga sinu kaardimakse toidupoes, igapäevane e-kirjade lugemine ja iga antud digiallkiri nõuab reaalset arvutusvõimsust. Veelgi enam – sa käivitad elektritarbimise isegi siis, kui sa ise nutiseadet otseselt ei näpi. Käid perearsti juures? Sinu visiidist tekkinud digiretsept ja apteegis ravimi väljaostmine panevad serverid huugama. Annad verd? Sinu analüüside vastuste liikumine laborist Terviseportaali ja nende seal turvaliselt säilitamine toimub samuti kuskil andmekeskuses. Meie digielu käivitab energiatarbimise iga sekund, sageli meie endi teadmata.

Andmekeskust võib võrrelda sillaga ja andmeid autodega. Sild ise ei määra, millised autod seal sõidavad, ega tekita liiklust tühja koha pealt juurde. Küll aga ei ole autodel ilma sillata kuskil liigelda. „Baltikumi ainsa moodsa suuremahulise andmekeskuse, Greenergy Data Centersi (GDC) igapäevane roll ongi täpselt sellise asendamatu digitaalse silla töös hoidmine. Andmekeskus ise andmeid ei tekita. GDC tagab lihtsalt katkematu elektritoite ja vajaliku jahutuse tuhandetele serveritele, mis hoiavad üleval meie digiühiskonda. Need serverid teevad aga tööd ja tarbivad energiat ainult siis, kui sina kuskil klikid,“ selgitab GDC suurkliendi segmendijuht Martin Rungi.

Pilv asub kellegi teise arvutis

Sageli arvatakse, et andmekeskuste vajadus väheneb, sest kõik kolib „pilve“. Reaalsuses on aga iga pilv igati füüsiline kogum IT-tehnikat. Kui laadid oma failid pilveteenusesse, laadid sa need sisuliselt lihtsalt kellegi teise arvutisse, mis paikneb hoolikalt turvatud andmekeskuses.

Sama kehtib tehisaru võidukäigu kohta. Süsteemid nagu ChatGPT või Gemini suudavad meie küsimustele vastata mängleva kergusega (ja vahel ka täiesti puusse panna), kuid selle taga on tohutu arvutusvõimsus. AI treenimiseks ja käigus hoidmiseks ehitavad tehnoloogiahiiud seadmekappe, mille toitevajadus ületab 100 kW piiri – see on võrreldav mitme tavalise kortermaja maksimumvõimsusega. Tavalised kontori tagaruumid ei suuda sellistele seadmetele pakkuda ei piisavat toidet ega vajalikku jahutust.

Lahendus peitub rangetes efektiivsusnõuetes

Kuna me ei kavatse e-riigist ega digimugavustest loobuda, asendub küsimus andmekeskuste vajalikkusest küsimusega nende tõhususest. Energiatarbimine on paratamatus, küsimus on aga selles, kui nutikalt ja keskkonnasäästlikult me seda teeme. Hinnanguliselt kulub andmekeskustele täna ligi kaks protsenti kogu maailma energiatarbimisest ning tehisaru võidukäigu toel on see number plahvatuslikult kasvamas. See esitab elektrivõrkudele üle maailma uusi väljakutseid.

Keelamise asemel on lahenduseks aga äärmiselt rangete energiatõhususe standardite seadmine. Uute, kaasaegsete andmekeskuste rajamine on tegelikult samm rohelisema digiühiskonna suunas. Tallinna külje all Hüürus asuv GDC näitab siin selgelt eeskuju.

Üks peamisi andmekeskuste efektiivsuse mõõdikuid on PUE (energia kasutamise efektiivsuse koefitsient). Globaalne keskmine PUE on viimaste uuringute kohaselt jäänud pidama umbes 1,55 juurde, mis tähendab, et IT-seadmeteni jõudvale elektrile lisandub üle 50% jahutuse ja süsteemide haldamise kulu. GDC sihib aga numbrit 1,2 või vähem, mis teeb energiakulu keskmisega võrreldes lausa veerandi võrra väiksemaks.

Null veekulu ja 100% roheenergia

Lisaks elektrile on globaalseks probleemiks andmekeskuste veekasutus. Suured tehnoloogiahiiud kulutavad serverite jahutamiseks igal aastal miljardeid liitreid puhast vett (mõõdik WUE ehk veekasutuse efektiivsus). Tänu Eesti kliimale saab GDC andmekeskus kasutada vaba õhkjahutust, mis tähendab, et rajatise WUE on null – jahutamisele ei kulu tilkagi vett.

Samuti töötab Baltikumi suurim andmekeskus juba praegu sajaprotsendiliselt sertifitseeritud taastuvenergial. Ka IT-seadmete tekitatud soojus ei pea tingimata raisku minema. Hoone on rajatud valmidusega suunata see jääksoojus otse kaugküttevõrku, et soojendada ümberkaudseid majapidamisi.

Kokkuvõttes: energiat ei tarbi andmekeskus, vaid meie ise oma mugava digieluga. Et selle elustiili ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike, peavad meie andmed asuma kõige kaasaegsemates ja energiatõhusamates tingimustes.