"Suured kalad vaatavad Eesti poole": Greenergy Data Centersi juht avab, mis hakkab juhtuma aastal 2026

Baltikumi suurima ja moodsaima andmekeskuse Greenergy Data Centersi (GDC) jaoks ei ole aasta 2025 lõppemas vaikse aasta kokkutõmbamise, vaid sprindiga. Turul on toimumas midagi suurt. Kui varem pidi Eesti andmekeskus end maailmale tutvustama, siis nüüd on rollid vahetunud – suured kalad vaatavad Eesti poole.

GDC juht Kert Evert räägib avameelselt, miks on tänavu nende majas pühade eel tööpäevad pikemad kui kunagi varem. Eesmärk on selge: tuua aastal 2026 Eestisse tehisintellekti võimekus, mida siin seni nähtud pole.

Aasta lõpp on tavaliselt kokkuvõtete tegemise aeg, aga teil tundub olevat vastupidi – tempo on hoopis üles läinud?

Ajad on ülikiired, aasta lõpp on hoo täiega üles võtnud. Väga palju uusi kliente on tulnud ja on näha selget trendi – liigutakse AI-infrastruktuuri testimise poole. Kliendid on hakanud tundma huvi, kuidas need asjad päriselus töötavad.

Mitmel puhul on juba pandud püsti sandbox-lahendusi ehk testkeskkondi. See on eeltöö, et aru saada, kui palju ressurssi on tegelikult vaja, et korralik AI-infra üles ehitada.

Miks see testimine praegu nii oluline on?

Me teame, et vajadus on olemas, aga kliendid ei oska seda vajadust veel mõõta. Alati räägitakse mingitest tuhandetest GPU-dest ja ulmemegavattidest. Päris kasutus, võime täna öelda, on ikkagi väiksem.

See konservatiivne lähenemine nende sandbox'ide kujul ongi ideaalne koht, kus saadakse päris vajadusest aru. Selle põhjal saavad nad hinnata reaalset infra suurust ja mitte üle investeerida, vaid teha õigeid otsuseid.

Esimesed GPU klastrid on klientidel püsti ja tegelikult on hakanud tekkima ka kohalik taristu. Pakutakse juba teenusena uusi kihte, mida on jube äge näha.

Teil täitub uue aasta alguses neli tegevusaastat. Kui palju on selle ajaga pilt muutunud?

Kõige suurem muutus viimase aasta jooksul on see, et kui eelnevalt pidi ennast õigustama ja tõestama, siis täna on GDC saanud juba põhivalikuks. Kliendid on teadlikud meie keskusest ja saavad väga hästi aru, mida ja miks me siin teeme.

Kui aasta või kaks tagasi pidid ikkagi sikutama klienti siiapoole, käima ja veenma nii palju kui oskasid ja ikka ei õnnestunud, siis nüüd on olukord teistmoodi. Tullakse, küsitakse väga konkreetseid küsimusi ja asjad liiguvad võrdlemisi reipas tempos. Me ei pea enam kedagi „ära rääkima“.

Ka rahvusvaheliselt oli see aasta selline, kus sisuliselt iga kuu oleme saanud vähemalt ühe päringu seoses suurte mahtudega. Näeme, et huvi teha suuri projekte Eesti, Läti ja Leedu suunal kasvab. GDC-l on siin ainulaadne võimalus, sest meil on ressurss olemas ja suudame kiirelt reageerida. Kui mujalt Euroopast on keeruline midagi kätte saada ja suurte projektide ajakavad on kuni kolm aastat ning väljakujunenud turgudel ülekandevõimsuse piirangute tõttu ekstreemsemate näidetena jäävad 5–10 aasta vahemikku, siis meie juures on võimalik neid asju teha kiiremini. Sõltuvalt suurusest võiks meil lansseerimise aeg olla aasta kuni kaks.

Oleme jõudnud arusaamisele, et käesolev aasta kulus rahvusvaheliste klientide poolt veel n-ö turu testimisele ja ressursi kaardistamisele – vaadati, kus ja mida üldse on. Päris asjad hakkavad juhtuma uuel eelarveperioodil ehk 2026. aastal.

Kas klientide suur huvi tehisaru vastu on sundinud teid ka suuremat plaani ümber mängima?

Oleme pidanud oma esialgset plaani korrigeerima. Aga siin tulebki välja meie suur eelis. Kuna keskus ja kogu infrastruktuur said juba alguses planeeritud laienemisvõimekusega, siis täna on käes hetk, kus need kunagised otsused hakkavad realiseeruma. Tänu kunagisele ettenägelikule projekteerimisele oleme täna võimelised suurendama andmekeskuse võimekust suhteliselt kiirel ja lihtsal meetodil.

Aasta lõpp ongi läinud väga palju arendustegevuste peale, et valmistuda 2026. aastaks.

Mida 2026. aasta siis toob?

Me näeme ikkagi suurema AI klastri tulekut Eestisse. Me ei räägi siin enam testkeskkondadest, vaid ikkagi kümnetest megavattidest „AI-tehasest“, mida jooksutatakse Eestis. Teisisõnu töötame selle nimel, et Eesti saaks omale nii-öelda selle templi külge, et siin on AI-ga midagi suurt ära seostatud. See on meie üks suurimaid eesmärke järgmiseks aastaks.

Kõik see ei ole lihtne, tööd ja vaeva on selle nimel nähtud palju. Aga nagu öeldakse – miski ei ole enne läbi, kui viimane akord on kõlanud. Täna on vara veel midagi konkreetset välja hõigata, sest ettevalmistav töö, mis eelneb allkirjastamisele, jätkuvalt kestab.

Aasta tagasi rääkisite plaanist laieneda väljapoole Eestit. Kas see on endiselt laual?

Hetkel see ei ole fookuses ning oleme selle prioriteetides tahapoole tõstnud. See ei tähenda, et me oma kompetentsi ei saaks väljaspool kasutada, aga füüsilist taristut me täna väljapoole, vähemalt 2026. aastal, ei planeeri.

Prioriteedi muutus tuleneb sellest, et GDC on tõusnud väga paljude suurte tegijate huviorbiiti ja see ongi see moment, millest tuleb kinni haarata. Meil on vaja Eestis need asjad ära lahendada, enne kui minna väljapoole. Käed-jalad on piisavalt tööd täis, et see „Eesti asi“ ära teha. Samal ajal väljapoole hüppamine nõuaks sellist ajaressurssi, mida meil praegu lihtsalt ei ole. Paneme selle energia ja ressursi kõik Eestisse, et siin ikkagi midagi suurt ära teha. See on meile ülioluline.

Et suuri asju teha, peab tagala kindel olema. Kuidas GDC-l tervikuna läheb? Kas ajad, kus pidite end turul iga hinna eest tõestama, on möödas?

Kohalikul turul oleme iga aastaga tõestanud, et teeme seda, mida lubasime – oleme töökindel ja turvaline. Kui varem pidi õigustama ja tõestama, siis täna on GDC saanud juba põhivalikuks. Kliendid on teadlikud meie keskusest ja tulevad ise.

See on fundamentaalne muutus võrreldes paari aasta taguse ajaga. Kui enne pidi klienti n-ö sikutama, selgitama ja veenma nii palju kui oskasid ja ikka ei õnnestunud, siis nüüd tullakse juba ise ja küsitakse väga konkreetseid küsimusi.

Ka finantsiliselt oleme jõudmas sinna, kus tahtsime olla. Kui varem kohtas arvamust, et „see asi kukub kohe ümber“, siis nüüd on see vastuargumentide hulgast taandunud. Enam ei tulda näpuga näitama, et te lähete kohe pankrotti. Saavutatud stabiilsus annabki meile võimaluse vaadata suuremate eesmärkide poole.

Mis on toonud kaasa selle, et enam ei pea kliente „sikutama“?

Selle taga on strateegiline töö ja muutus meie mõttemallis. Kui me enne olime väga tugevalt kinni oma minapildis, siis täna keskendume väga selgelt kliendile.

Oleme kuulanud klienti, et aru saada, mida ta päriselt vajab ja milline on tema eelarve. Väga mitmed kliendid on öelnud, et meiega on mõnus koostööd teha, sest nad ei pea pelgama, et nende usaldust kuritarvitatakse. Lähtume sellest, et püüame päriselt mingisuguse mure ära parandada ja töötame koos kliendiga välja mõlemale poolele sobiliku finantsmudeli.

Positiivset trendi kinnitab ka hiljuti läbi viidud kliendirahulolu uuringu NPS-skoor - 93%. Kes NPS mõõdikut tunneb, teab, et selline number on kategooriast „ulme“. GDC kliendid täna võiks suisa öelda, et on õnnelikud ja see teeb „latist ülehüppamise“ edaspidi muidugi raskeks. Anname omalt poolt kõik, et suudaksime sarnast tulemust korrata ka järgnevatel aastatel.

Aastaid on valitsenud mentaliteet, et kõik peab kolima suurde rahvusvahelisse pilve. Kas see trend on nüüd, kus raha loetakse hoolikamalt, pöördumas?

Rahaliselt ei ole aeg olnud paljudele start-up'idele väga kerge. On näha esimesi läbimurdeid, kus püütakse rahvusvahelistest pilvedest vähem sõltuv olla. Teenustasude hinnad suurtes pilvedes kerivad aina ülespoole.

Kui enne vaadati Eestis enamjaolt rahvusvahelise pilve suunal, siis nüüd on tekkinud esimesed päris võrdluskohad, kus on tõestatud vastupidist – on võimalik oluliselt efektiivsemalt rahaga ümber käia ja saada parem tulemus, jooksutades oma infrat ise, selle asemel et osta pilvest teenust. Enne läksid kõik suure hooga sinna „kuna kõik on seal“ printsiibil, nüüd hakatakse ikkagi mõtlema, kas me saame teha efektiivsemalt.

Samuti on riigi tasandil toimunud muutus. Kui 2024. aastani oli seisukoht, et „kui andmed on Euroopa Liidus, siis on kõik hästi“, siis täna on mõistetud, et tundlikud andmed võiks ikkagi Eestis olla. Kiitus siinkohal justiits- ja digiministeeriumile. See on märkimisväärne edusamm, mis tähendab, et Eesti andmekeskuste äri võiks kasvada ka kohaliku turu toel.

Lõpetuseks – mis tunnetega vaatate aastasse 2026? Kas Eesti saab oma Nokia?

GDC on jõudnud väga paljude suurte tegijate huviorbiiti ja see ongi see, millest tuleb kinni haarata. Selle nimel me ka vaeva näeme ja neid pikki päevi praegu teeme.

See ei ole lihtne, kuna protsessis on nii palju liikuvaid osasid. Me ei räägi siin ainult elektri hinnast, vaid ka kompetentsist ja ajast. Oleme kaasanud väliseid partnereid ja päris suur töö käib selle nimel, et see lõpuks ka õnnestuks.

Investeeringud meie sektoris on märkimisväärsed – seda kõike tuleb õigustada. Täpselt sama küsimus oli kunagi, et miks Meta, AWS ja muud hiiud siia ei tule – vastus on see, et tegelikult on vaja enne luua vajadus. GDC on pannud päris palju aega ja ressurssi just sellesse, et tõestada: see vajadus on siin olemas, just AI poole pealt.

Kui nüüd kõik räägitu püüda kuidagi ühte lihtsasse lausesse kokku võtta, siis on olnud äärmiselt tegus aasta, mille tulemusel on laual mitmeid projekte – oleme nendega pikalt taustal tööd teinud ja usume, et 2026. aastal võiks nii mõnigi neist realiseeruda.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki kliente usalduse eest ning väljendada suurt tänutunnet ja avaldada kiitust meie töökale tiimile ning soovida kõigile mõnusat pühadeaega!